Posts

Showing posts from 2012

Mina Olen Mina

Ikka veel näib loomulik olevat soov ja valmisolek oma vägi ära anda. Olgu siis inglitele, tervendajatele, selgeltnägijaile jne. Ometi on meie endi ühenduses olemise seisund meie jaoks loomulikum kui miski muu, märguanded ja sõnumid - neid tuleb teejuhtidelt või sisemiselt olemuselt pidevalt.

Meie vägi on käesolevas hetkes. Ja selle asemel, et anda see ära välisele või oma minevikule, keskendugem pigem enda sisse. Sellele, mida hetkes tunneme ja endast välja kiirgame. Minevikulised uskumustesüsteemid on aktuaalsed ainult siis, kui me neile keskendume ja nii neid praeguses hetkes taasloome-aktiveerime

Kui teeme otsuse keskenduda aina enam läbi armastuse prillide vaatamisele, tuleb kogu elu ja universum meile appi, et võiksime märgata esmajärjekorras head-toredat ja meid endid ülendavat. Nii on põhimõttelise muudatuse taga eelkõige meie endi sismas tehtud otsus ja sellele truuks jäämine. Olla ja elada eheduses ja autentsuses, ei midagi vähemat.

Enda pidevalt tervendamist vajavaks tunnist…

VAADAKEM LÄBI JUMALA SILMADE

Me elame suurte muudatuste sees ja seisame oluliste nihete künnisel. Aina suurem osa seni varjul olnust saab paljastatud ning aina kiiremini. Meie kui meisterlike loojaolendte vägi, millest olime andnud endile loa loobuda, ja millel olime lasknud endis unustusse vajuda, muutub järjest rohkem meie igapäevaelu keskmeks. Just selleks, mis tegelikult olema on loodud, sest igaüks meist on eelkõige oma universumi kese. Ning see saab ilmsiks läbi meie kollektiivse kiirenemise.

Me oleme vibratsioonilised jumalikud olendid. See, mida oma teadvusvõnkega oma keskmest välja kiirgame, oma mõtetes ja tunnetes kanname, seda näeme ja kogeme end ümbritsevas keskkonnas kasvavat. Nii ei jää ka kõige uskumatumale märkamata, et meie elutegelkkused on vägagi erinevad. Kes kiirgab oma olemusest välja kaost, see seda ka kogeb. Kes on aga rahu ja harmoonia lainel, libiseb elukogemusest läbi hoopis teistsugust kvaliteeti kogedes.

Meil on aeg tunnistada omaks vastutus oma elutegelikkuse ja enda poolt väljasaade…

Kontrollist usalduse juurde

Avastame tihti, et oleme korraldanud oma elu ümber püüdluse hoida meeleheitlikku kontrolli oma välise maailma üle. Selle üle, kuidas teised meid näevad või kuidas meisse suhtuvad. Kuidas meie lapsed või teised armsad lähedased meid kohtlevad või oma asju ajavad ning kas see toimub ikka vastavalt meie jaoks kohaseina tunduvatele standardtele. Meile õpetatakse ning me oleme lasknud endal omaks võtta arusaama, et meile vajalike inimeste, asjade ja kohtade otsimiseks peaksime vaatama väljapoole. Väljastpoolt otsime me ka tagasipeegeldust sellele, kuidas me hakkama oleme saanud. Võttes seda kaunis tõsiselt :) Naljakas, kas pole? Sest me ikka veel unustame, et tegu on ainuüksi TAGASIPEEGELDUSEGA MEIE ENDI ARVAMUSEST ISEENDA KOHTA.

On paras aeg kõik see taas ümber pöörata, pea pealt jalgadele, kui me üldse asjade toimimisviisis mingitki selgust soovime luua. Taasnormaliseerides oma prioriteedid, suunates need väljastpoolt sissepoole, kontrollisoovist usalduse lainele. Uutes energiates ei toi…

Lhtsuses ja tunnetades

Mind ikka hämmastab, kui sügavalt me oleme lasknud endil omaks võtta keerulisuseidee. Kuidas me mõnikord armastame ja austame kõike komplitseeritut, eelistades seda lihtsale ja pingutusevabale. Ometi võidaks me kõvasti ja kiiresti lihtsuse juurde naasmisest.

Näiteks pöördume me tõeotsingutes vaimsetele radadele ning unustame oma keha pühaduse. Kui ring saab täis, siis taasavastame oma keha, leides selle olevat oma parima tööriista ja abilise. Olles alateadvuse asupaik, võidame me selle omakstunnistamisest, lubades endal nii täielikult füüslisusesse laskuda. Ankurdades oma kogetu sügavale maaemasse.


Või võtkem vaimu keerulisus. Ometi on jumal lihtne. Kõikjalolemine tähendab ka siinsamas olemist. Just praegu, kui ta annab sulle hingamise. Lihtsalt märka ja luba endal seda tunnetada! Sul pole võimalik sellest eralduda. See on nii loomulik ja otse siinsamas. Niisamuti on ka meie vaimne juhendamine lihtsaim asi maailmas. Pole tarvidust olla selgeltnägija või arendada endas ülitaju. Meie …

Mis kell on?

On sel nüüdsel ajal üldse tähtsust? Ei sugugi! Oluline on vaid, et su soontes tuksleks põnevus, elusolemise lust, entusiasm... maeiteamillest. Mitte millegi erilise, samas aga kõige üle. Innustumine armunud olemisest? Jaa! Tervesse elle armumisest, TEADES nüüd, et elu ongi sinu armastatu ja partner. Et elu teenib sind sinu meisterlikkuses. Sind alati toetades ja armastades. Tingimusteta. Et mitte miski ei seisa enam teie vahel. Sest oled valinud autentsuse/eneseeheduse ning koged seetõttu temaga täielikku ühtsust.

Võrratu on teadmine, et sa ei VAJA elult mitte midagi. Elu lihtsalt toob sulle kätte kõik, mis vajad ja NII PALJU ENAMGI. Asjad, mida sa pole isegi sõnastada osanud ega milles erilist selgust luua suutnud. Olgu siis sõnastusena või tunnetuses. Tehes seda niivõrd ägedail ja ootamatutel viisidel. Olles ometi sinuni jõudes oma autorluses täiesti selgesti äratuntavad. Need ON sinu looming. Mitte miski ei toida su eneseväärikust ega eneseusaldust võimsamal moel.

Sa tead, et oled …

Eluga armatsedes

Me kuuleme sageli, et meil tuleb õppida oma energiaid kergitama ja peenendama. Ent vähem on juttu allapoole kulgevast voost, et lasta jumalikul laskuda ja voolata läbi meie keha alla, ankurdudes tugevasti maasse. On ju ülestõusmine neis uutes energiates, mil me soovime sellesse protsessi kaasata ka oma keha, samasugusel määral ka allalaskumine.

Viimane on väärt praktiseerimist ning tulemused on hämmastavad, kui me hakkame tunnetama meie olemuseks olevat armastust ka kõikidel füüsilistel tasanditel, rääkimata südame pehmenemisest. See on meie loomulik olek, millega kaasneb aeglustumine, meie haistmis-, puudutamis-, maitse- jt. meelte aktiveerumine, nautimise ja tänumeele avanemine. Et kõik meie tajud võiksid toimida täie võimsusega. Olles igal hetkel täielikult kohal ja kehas. Hingates täiel rinnal päris kopsude sügavusest.

Armatsedes eluga, kõigega, millega kokku puutume - olgu selleks sissehingatav õhusõõm, kehasse võetav võilevasuutäis või veelonks. Ja puudutus muidugi - iga tillu…

Meditatsioon on suurepärane, kuid käes on tantsuaeg!

On aeg enama jaoks. Lisada mediteerimisele ja kõige jumala hoolde jätmisele ka inimlik komponent. Seades need kaks tantsima käsikäes. Andes neile loa olla kui üksainus, sulandunult ja jagamatult. Õppida lisaks enda väljalülitamisele lootoseasendis, mis võib äärmiselt kasutoov olla, elama ka igapäevaselt jumaliku inimolendina, kes on heas ühenduses mõlema, nii taevase kui maapealsega.

Nii tärkab uus olemise ja elamise viis, ja meie aju on muide täiesti võimeline toimima sellisel moel, olles tugevasti ankurdunud mõlemas - nii täielikus vaikuseookeanis endas, kui ka igapäevaelu toimekuses-tegususes, ookeanilaines, mis tõuseb ja langeb. Elades täisverelist elu ilmalikus maailmas, sinna samas tingimata kuulumata.

 Taoline staatus, mida iseloomustab seismine ühe jalaga ühel- ja teisega teiselpool loori, paneb sellesama loori haihtuma. See on sinu täieliku kohalolu valgus, mis loori lahustab, muutes selle olematuks, sest vaheseina olemasolu muutub sinu olemuse valguses võimatuks. Nõnda hakka…

Tagasi keha juurde

Ta on oma mõtlemises nii materiaalne, kuuleme me sageli. Ta peaks olema vaimsem! Ja me põrutame täie hooga vaimlemise radadele. Vaimsusesse, mis sageli kaugel ja kõrgel, suurejooneline ja pompöösne. Tihtipeale ja pealnäha meist väljaspool olev. Ning olemuselt keeruline. Ainult Jumal teab! Kui see peaks olema vaimu tahe... Kui asi PEAB nii minema, lausume, ning teeme allaheitliku näo. Pidades silmas seda, et oleme väikesed ja surelikud inimesed ega tunne jumala meelt. Ometi saabub hetk, kui pendel liigub tagasi ning jõuab suurema tasakaalu seisundisse. Kus vaim on kõige loomulikum asi. Omas lihtsuses. Meie sisimas olemuses, andes meile igas hetkes hingamise. Olles meie olemine. Kusjuures me hakkame mõistma keha olulisust. Kui maandust ja Koju naasmise võtit, olgu siis koos kehaga või ilma selleta. Kui meid majutavat pühamut. Saades aru, et meid ei teeni kuidagi nende kahe eraldamine. Ning ainuüksi takistab meis voolavat eluenergiat. Kuidas oleks, kui loobuks lõpuks sellele vastu punn…

Enne ja praegu

Meie orienteeritus väljapoole on õpetanud meid välise toetuse olemasolu märgina otsima teiste inimeste heakskiitu. See võib leida väljenduse või saada kogetud tugeva vajadusena pidada nõu oma sõprade või sugulastega, küsides neilt nende arvamuse kohta enne kui endas erinevates küsimustes otsusele jõuame. Tegu võib olla otsusega, mis tundub olevat üksi vastuvõtmiseks liiga tähtis, puudutades meie tulevikku, võimalikku investeeringut või lihtsalt suuremat ostu. Meil oli tihti kombeks otsida kindlust, kinnitust ja julgustust teistelt. Lähtudes arusaamast, et "kaks pead on ikka kaks pead". Me käitusime nii taipamara, et "teine" on eelkõige peegeldamas meile tagasi seda, mida me iseendas kanname. Olgu selleks siis selgus või kahtlus. Oluliseks sammuks oma suveräänsuse juurde naasmisel on iseenda ümberorienteerimine väliselt sisemisele. Konsulteerimine esmaselt ja eelkõige oma sisemise minaga. Et avastada, mis tundub hea ning mis mitte. Mis resoneerub hetkes kui tõde n…

Puudusest täitumiseni

On suur erinevus, kas me kiirgame välja puuduse- või täitumuse võnget. Kui oleme nappuse energias, siis näib meid küllusest eraldavat terve lõhe. Duaalsus oma parimal kujul! Me valime nende kahe vahel igal hetkel. Meie valikuks on ilma olemise võnge, kui me tunneme puudust millestki "välisest", väljastpoolt pärinevast impulsist või asjast, mille olemasolu tagaks meile SISIMAS hea tunde. Kui me selle võnke ära tunneme, seda märkame ning saame oma puudusevibratsioonist teadlikuks, on loomulik liikuda taas täitumusvõnkesse. Sest meie sisemiseks olemuseks on rõõm ja kergus - meie loomuomane seisund. Justkui vee alla surutud kork, mis hüppab loomulikult vee pinnale tagasi. Puuduse seljataha jätmine on naasmine oma olemuse juurde. Mõistuse tasandil võib see tunduda olemasoleva ignoreerimisena. Kuid endas sügavamale laskudes ja käesolevasse hetke ankurdudes avastame me Täitumuse suure algustähega. Sellise täitumuse, mis ületab duaalsuse piirid. Selle kasuks otsustamine muudab lõh…

Enesele ruumi tegemine

Kuidas sa end täna tunned? Tuju hea? Tore! Asjad laabuvad pingutuseta ja kogu elu näib sind toetavat? Suurepärane! Tuju kõneleb tunnetest ja tunne on meie vibratsiooni tuum. Hea tunde ruum tõmbab loomulikult ligi soovitud asjade täitumisi. Need toimuvad täiuslikus ajastuses rõõmu ja kergusega. Ole valmis üllatusteks! See on ka iseendaga joondatuses olemise ruum, vastuvõtmise ja loa andmise ruum. Mitte lihtsalt asjade järele minemise paik, et võiks need oma kogemusse tirida, vaid avali olemise paik, lubades universumil kraam enda juurde tuua. Sest lõppkokkuvõtteks pole me eelkõige tegijad. Me oleme oma olemuselt loojad. Meie loomine toimub meie kui teadvusolendite vibratsiooniga. Kuid mis siis, kui me ei koge parajasti rõõmu? See on meie jaoks lihtsalt märk, et me ei ole oma olemuse lainel. Me võime sukelduda selle põhjustesse, ent kehva enesetunde peamine sõnum on lihtne – sinu vastupanu blokeerib elu voolu. Sinu huvides oleks end taaskeskendada. Ei oluliselt enamat! Meid kinnijooks…

If you wanna sing out

Image
Vana lemmik filmist HAROLD JA MAUDE oma tuntud headuses... THERE'S A MILLION THINGS TO BE AND A MILLION WAYS TO BE :)


Evolutsioonist armastuse juurde

Kolmemõõtmelisus ja lineaarne mõtlemine on ruikaid täis, püüdes meid arusaama lõksu, et inimolenditena tõuseb meile hardusprotsessidest alati tulu. Et just tänu neile saame me nihkuda oma olemiskohalt paremasse, targemasse ja avaramasse paika. Et meist väljapool või meie kõrval asuv haridustöötaja suudab meid valgustada ning näidata, mismoodi me saame olemasolevas sotsiaalses võrgustikus parimal viisil toimida. Dimensioonides ülespoole liikumine tõmbab aga vaiba alt kõikidel lineaarsetel arusaamadel. Nii kaotab tähtsuse arenemine, isegi kui seda nimetada evolutsiooniks, välise juhendaja käe all. Nii saab haridusprotsessist oma olemuses justkui selle tagasikerimine, õpitust loobumine ning nendest välistest tõdedest lahtilaskmine, mis me lastena lubasime endil endasse imeda ja omaks tunnistada. Sest me mõistame selgesti, et oleme senisel viisil läbiviidud haridustegevuse tulemusena jäänud oma väest ilma. Kaotanud ühenduse selle autentseima olemusega, mis annab meile hingamise. Just see…

Enesekesksus eelkõige

On paras aeg naasta enesekesksuse juurde. Harjuda oma sisemise olemuse alatise esikohale seadmisega. Armastada kõigepealt ja eelkõige iseennast. Ja lähtuda sellest kõikides olukordades. Miski muu ei too meile ihaldatud täitumust ja rahulolu.. Olemasoleva aktsepteerimine on suurepärane koht alustamiseks. Täielik ja tingimusteta aktsepteerimine. Rahu sõlmimine käesoleva hetkega. Sellega, mis siin ja praegu. Püüdmata meeleheitlikult jõuda oma olukorrast kusagile mujale, vaid leides täiuslikkuse olemasolevas. Siinsamas. Just praegu. Andes endale loa olla kohal hetkes ning lastes elul end vastupanuta kanda sinna, kus see sulle kõige kasutoovam on. Usaldades elu. Sest see toetab sind alati. Nagu ka kogu universum. Ikka ja ajati. Ning igal viisil. Lastes oma pinges lihased vabaks. Lõdvesta. Hinga... ja naerata. Anna endale luba laskuda sügavale enda kehasse. Võitluse lõpp. Elu on ilus. Kõik on hästi :)

Häälestudes 2012 ja edaspidise lainele

Energia intensiivsus kasvab tohutult. Meie kogemus on aina enam seotud mitte sellega, kes me olime minevikus, vaid meie poolt hetkes välja kiiratavaga. Ning tegelikkus reageerib sellele hetkeliselt... Me oleme aastaid enda kallal tööd teinud, tervendanud end ja oma minevikku pea tükkideks. Ent see pole alati olnud nii tõhus kui eeldasime, kuna oleme kippunud alateadlikult mineviku harjumuspäraste mustrite juurde naasma. Nüüdsel ajal on olulisim PRAEGU ning selle teadvustamine, mida me praegu igas hetkes loome. Selle märkamine, mil me libiseme meid mitte toetavatesse piiravaisse uskumustesse, mis tegelikult taasloovad sedasama minevikku, mida oleme püüdnud lõplikult seljataha jätta.. Nüüdsetel kiirenemise aegadel pole peamine meie poolt transformeerida soovitava osas “põhjani” jõudmine – sest kui me keskendame ja suuname oma tähelepanu soovimatule, siis hakkab see koheselt kasvama ning ligitõmbe seadus suunab meie tähelepanu antud aspekti lõpututele uutele külgedele. Meil pole vaja…