Lhtsuses ja tunnetades

Mind ikka hämmastab, kui sügavalt me oleme lasknud endil omaks võtta keerulisuseidee. Kuidas me mõnikord armastame ja austame kõike komplitseeritut, eelistades seda lihtsale ja pingutusevabale. Ometi võidaks me kõvasti ja kiiresti lihtsuse juurde naasmisest.

Näiteks pöördume me tõeotsingutes vaimsetele radadele ning unustame oma keha pühaduse. Kui ring saab täis, siis taasavastame oma keha, leides selle olevat oma parima tööriista ja abilise. Olles alateadvuse asupaik, võidame me selle omakstunnistamisest, lubades endal nii täielikult füüslisusesse laskuda. Ankurdades oma kogetu sügavale maaemasse.


Või võtkem vaimu keerulisus. Ometi on jumal lihtne. Kõikjalolemine tähendab ka siinsamas olemist. Just praegu, kui ta annab sulle hingamise. Lihtsalt märka ja luba endal seda tunnetada! Sul pole võimalik sellest eralduda. See on nii loomulik ja otse siinsamas. Niisamuti on ka meie vaimne juhendamine lihtsaim asi maailmas. Pole tarvidust olla selgeltnägija või arendada endas ülitaju. Meie tunded on piisavad selleks, et anda meile teada, kas oleme oma olemuse lainel või ei. Kõik meie meeled näitavad meile kogu aeg teed. Pane vaid tähele, mida tunned. Ning võta vastu otsus iseennast toetada. Ennast armastada ja üles tõsta. Et see and, mida sa endas kannad, võiks särada eredalt kaugele, tuues sulle tagasi veelgi ekstaatilisemaid avanemisi ja rõõmuküllaseid kogemisi.