Enne ja praegu

Meie orienteeritus väljapoole on õpetanud meid välise toetuse olemasolu märgina otsima teiste inimeste heakskiitu. See võib leida väljenduse või saada kogetud tugeva vajadusena pidada nõu oma sõprade või sugulastega, küsides neilt nende arvamuse kohta enne kui endas erinevates küsimustes otsusele jõuame. Tegu võib olla otsusega, mis tundub olevat üksi vastuvõtmiseks liiga tähtis, puudutades meie tulevikku, võimalikku investeeringut või lihtsalt suuremat ostu. Meil oli tihti kombeks otsida kindlust, kinnitust ja julgustust teistelt. Lähtudes arusaamast, et "kaks pead on ikka kaks pead". Me käitusime nii taipamara, et "teine" on eelkõige peegeldamas meile tagasi seda, mida me iseendas kanname. Olgu selleks siis selgus või kahtlus. Oluliseks sammuks oma suveräänsuse juurde naasmisel on iseenda ümberorienteerimine väliselt sisemisele. Konsulteerimine esmaselt ja eelkõige oma sisemise minaga. Et avastada, mis tundub hea ning mis mitte. Mis resoneerub hetkes kui tõde ning selle järgi toimetamine, jäädes oma intuitiivsele häälele või kõhutundele truuks. Selle täielik usaldamine. Sest see signaal pärineb allikast, mis armastab meid tingimusteta. Ja hoides oma esmatähelepanu ikka sellel. Siinkohal üks kasulik näpunäide: häälesta end alati KÕIGEPEALT maksimaalsele joondatusele oma kõrgema minaga. Ome sisemise tarkuse või jumaliku olemusega. Ja lähtu kõikides oma praktlistes sammudes ja otsustes ainuüksi sellest seisundist. Võrratu otsetee pingutusevaba elu ja oma parimate tulemuste saavututamise juurde. Namaste!