Posts

Showing posts from 2012

Mina Olen Mina

Ikka veel näib loomulik olevat soov ja valmisolek oma vägi ära anda. Olgu siis inglitele, tervendajatele, selgeltnägijaile jne. Ometi on meie endi ühenduses olemise seisund meie jaoks loomulikum kui miski muu, märguanded ja sõnumid - neid tuleb teejuhtidelt või sisemiselt olemuselt pidevalt. Meie vägi on käesolevas hetkes. Ja selle asemel, et anda see ära välisele või oma minevikule, keskendugem pigem enda sisse. Sellele, mida hetkes tunneme ja endast välja kiirgame. Minevikulised uskumustesüsteemid on aktuaalsed ainult siis, kui me neile keskendume ja nii neid praeguses hetkes taasloome-aktiveerime Kui teeme otsuse keskenduda aina enam läbi armastuse prillide vaatamisele, tuleb kogu elu ja universum meile appi, et võiksime märgata esmajärjekorras head-toredat ja meid endid ülendavat. Nii on põhimõttelise muudatuse taga eelkõige meie endi sismas tehtud otsus ja sellele truuks jäämine. Olla ja elada eheduses ja autentsuses, ei midagi vähemat. Enda pidevalt tervendamist vajavaks tu...

Mis kell on?

On sel nüüdsel ajal üldse tähtsust? Ei sugugi! Oluline on vaid, et su soontes tuksleks põnevus, elusolemise lust, entusiasm... maeiteamillest. Mitte millegi erilise, samas aga kõige üle. Innustumine armunud olemisest? Jaa! Tervesse elle armumisest, TEADES nüüd, et elu ongi sinu armastatu ja partner. Et elu teenib sind sinu meisterlikkuses. Sind alati toetades ja armastades. Tingimusteta. Et mitte miski ei seisa enam teie vahel. Sest oled valinud autentsuse/eneseeheduse ning koged seetõttu temaga täielikku ühtsust. Võrratu on teadmine, et sa ei VAJA elult mitte midagi. Elu lihtsalt toob sulle kätte kõik, mis vajad ja NII PALJU ENAMGI. Asjad, mida sa pole isegi sõnastada osanud ega milles erilist selgust luua suutnud. Olgu siis sõnastusena või tunnetuses. Tehes seda niivõrd ägedail ja ootamatutel viisidel. Olles ometi sinuni jõudes oma autorluses täiesti selgesti äratuntavad. Need ON sinu looming. Mitte miski ei toida su eneseväärikust ega eneseusaldust võimsamal moel. Sa tead, et ol...

Eluga armatsedes

Me kuuleme sageli, et meil tuleb õppida oma energiaid kergitama ja peenendama. Ent vähem on juttu allapoole kulgevast voost, et lasta jumalikul laskuda ja voolata läbi meie keha alla, ankurdudes tugevasti maasse. On ju ülestõusmine neis uutes energiates, mil me soovime sellesse protsessi kaasata ka oma keha, samasugusel määral ka allalaskumine. Viimane on väärt praktiseerimist ning tulemused on hämmastavad, kui me hakkame tunnetama meie olemuseks olevat armastust ka kõikidel füüsilistel tasanditel, rääkimata südame pehmenemisest. See on meie loomulik olek, millega kaasneb aeglustumine, meie haistmis-, puudutamis-, maitse- jt. meelte aktiveerumine, nautimise ja tänumeele avanemine. Et kõik meie tajud võiksid toimida täie võimsusega. Olles igal hetkel täielikult kohal ja kehas. Hingates täiel rinnal päris kopsude sügavusest. Armatsedes eluga, kõigega, millega kokku puutume - olgu selleks sissehingatav õhusõõm, kehasse võetav võilevasuutäis või veelonks. Ja puudutus muidugi - iga ti...

Meditatsioon on suurepärane, kuid käes on tantsuaeg!

On aeg enama jaoks. Lisada mediteerimisele ja kõige jumala hoolde jätmisele ka inimlik komponent. Seades need kaks tantsima käsikäes. Andes neile loa olla kui üksainus, sulandunult ja jagamatult. Õppida lisaks enda väljalülitamisele lootoseasendis, mis võib äärmiselt kasutoov olla, elama ka igapäevaselt jumaliku inimolendina, kes on heas ühenduses mõlema, nii taevase kui maisega. Nii tärkab uus olemise ja elamise viis, ja meie aju on muide täiesti võimeline toimima sellisel moel, olles tugevasti ankurdunud mõlemas - nii täielikus vaikuseookeanis endas, kui ka igapäevaelu toimekuses-tegususes, ookeanilaines, mis tõuseb ja langeb. Elades täiel rinnal maisuses, sinna samas tegelikult kuulumata.  Taoline staatus, mida iseloomustab seismine ühe jalaga ühel- ja teisega teiselpool loori, paneb sellesama loori haihtuma. See on sinu täieliku kohalolu valgus, mis loori lahustab, muutes selle olematuks, sest vaheseina olemasolu muutub sinu olemuse valguses võimatuks. Nii õpime elama ankur...