MAANDUSEST JA DIMENSIOONIDEST

Ma ei hakka kirjutama maanduse tähtsusest ülestõusmise protsessis, sest taoline lähenemisviis ei pruugi anda ligipääsu sinu tõelise väe juurde. Püüan pigem lahti rääkida paljukõneldud maanduse puudumise teema võtmes, mis võiks näidata teed tupikseisust avaramasse ruumi.

Maanduse puudumine – millega tegu?

Kui juttu on maanduse puudumisest ehk siis inimese kehasüsteemi kehvast ankurdatusest maasse ja praktilisse igapäevaellu, siis peetakse silmas, et teatud ideed on mõistuse ja osalt ka tunnetuse tasandil sügavalt omaks võetud, ent ollakse samas võimetud seda teadmist oma igapäevases eksistentsis toimima panema. Näiteks teadmine, et universum on külluslik ja võimalused on piiritud, kogemuses ent domineerib ikka puudusteadvuse väljendusena kitsikus ja võimetus välja astuda teatud harjumuslikest käitumise ja olemise mustritest, mille tulemusena jääb tegelikkuses kehtima ja korduma vana tagasiside silmus – nii saab jätkuvalt genereeritud vana piiratud kitsas kogemus, sõltumata sellest, et teatud kõrgematel tasanditel ollakse aktsepteerinud avarama tegelikkusekogemuse võimalikkust.

Energia mõttes tähendab see, et süsteemi infovoolus leiab energeetilises mõttes aset katkestus, energia ei voola vabalt alt üles ja ülevalt alla. Süsteemi keskmes on olulisi blokeeringuid. Need on hirmu ja kahtluse mullid, ja justnimelt illusiooni moodustistega ongi tegu, mida hoiame paigas mingi teadvustamata ja lähemal vaatlemisel selgub et lausa absurdse uskumusega. Ent seni, kuni me neid enda sees peidame ja nähtavale ei luba kerkida, istuvad nad meie süsteemis sees ja saboteerivad meie püüdlusi liikuda avaramatele kogemuslikele tasanditele.

Mida öelda inimesele, kes taolist maandatuse puudust valusalt oma elus tajub? 

Et see on eelkõige märk sellest, et oled teinud väga head tööd ning küps liikuma uuele tasandile. See on põhjus iseend üles tõsta ja endale õlale patsutada. Hinge tõmmata ja julgesti edasi minna, sest kõik märgid näitavad, et oled oma elus suurema vabaduse kogemiseks astunud õiget teed. Selline on energeetiline tõde.

Samas võib juhtuda, et kui inimolend oma rajal taolisse punkti sattub ning omandatud vaimutarkust ellu rakendada ei suuda, hakkab ta hoopis iseenda võimekuses kahtlema ja niiviisi ennast sageduselt hoopis alla kiskuma, uskudes, et on teinud ja mõelnud midagi valesti, kaotades eneseusu ning võib langeda suisa depressiooni. Tekkib soov naasta vana turvalise 3D maailmapildi juurde ning elada normaalselt ja rahulikult nagu "teised".

Viimane pole aga võimalik, sest enda kohta teada saadut pole enam võimalik oma teadvusest kustutada. Teatud avardumine on aset leidnud ning seda ülimalt sügaval tasandil – tagasiteed vana juurde ei ole. Nii pannakse süüdlaseks müstiline maanduse puudumine, mis elu talumatult ebamugavaks teeb.

Tunne tõde ning see annab sulle vabaduse

Ebamugavus on teatavasti parim katalüsaator. Siinkohal pakun lisaks ka pisut asjade toimimise loogikat. Sellest võib olla kasu iseenda surnud seisust väljatõmbamisel.

Kitsikusest väljatulemisel on kaks olulist aspekti. Esiteks sisemine, ehk siis eneseusu, -usalduse, lootuse ja sihikindluse taastamine ning selle teadlik rakendamine oma kasvamise ja avardumise protsessi. See on teadmine, et kõik on hästi ja ma olen oma rajal õiges kohas. Sügav rahu iseendaga on see sisemine jõud, mida on tarvis selleks, et lubada oma illusioonimullidel üles kerkida ning need järjekindlalt lõhki torgata.

Teine aspekt puudutab asjade toimeviisi loogikat ehk siis konkreetsemalt 3D-st 5D-sse nihkumise protsessi dünaamika mõistmist. Sest lähemal vaatlemisel taipame, et taoline maandatuse puudumise kogemine on oma tõelise olemuse meenutamise protsessis loogiline ja ainuvõimalik.

Kõneldes nihkumisest kõrgematesse mõõtmetesse, võib olla kasu antud hetkel vaadeldava kolme dimensiooni mõnede külgede kirjeldamisest. See annab võimaluse neid üksteisega võrrelda ning iseend oma rajal positsioneerida. Taolisest selgusest ja lähenemisest on tuge sisemise segaduse hetkedel, mida vanade varjul olnud emotsioonidega kokku puutumisel ohtrasti esineb.

Alljärgnevalt mõned suvaliselt valitud aspektid, mis iseloomustavad 3D, 4D ja 5D eksistentsi.

3D
Kolmemõõtmelist elu iseloomustab eelkõige maisele keskendumine, toimimine vaid tegude tasandil, töö ainult raha teenimise eesmärgil, et see siis tarbimisse suunata, sügavama mõtte puudumine igapäevases sebimises, täielik lahtiühendatus oma tunnetest, iseenda ja maailma eraldatus, hädade põhjuste nägemine ainult iseendast väljaspool. Elu on füüsiline võitlus ellujäämise nimel. jne.

4D
Neljamõõtmelisuse sisseimbumise esimesi märke on arusaamine, et on veel midagi enamat. Selle võib käivitada mingi ergastav isiklik kogemus, olgu selleks ehe armastuse tunne või traumaatilise iseloomuga shokk. Vilksatused teistsugustest maailmadest ja võimalustest, mida kogetakse näiteks unenägudes, annavad märku oma kasti piiratusest. Tekkib huvi elu müstilisema poole vastu, mida ei oska kohe sõnadesse panna ega loogiliselt seletada. Avanemine võimalusele, et elu oli enne ja jätkub pärast maist kehastumist. Et iidsetel tsivilisatsioonidel oli seniavastamata saladusi, mis avasid nende jaoks meile arusaamatuid võimalusi. Ehk võin ka mina oma määratlusi muutes luua enda jaoks teistsugust elukogemust. Et meditatiivsete seisundite vägi on suur ning eksisteerib abivahendeid nagu näiteks taimed ja kristallid, mis võivad meid uute seisundite kogemisel toetada jne.

5D
Seda mõõdet iseloomustab täielik vastutus iseenda ja oma kogemuse eest. Ma oleme oma maailmaga üks. Oma eksistentsi allikat puudutav usaldus ja teadmine loob rahu ja turvalisuse tunde. Elu on iseenda kogemise ja teostamise mäng, mis rullub lahti võrratutes võimalustes. Iga hetk on kingitus, mida nautida, teadmises, et see loob alati teed enamale.

Avardudes mitmemõõtmeliste olenditena kolmandast mõõtmest viiendasse, jääb sinna vahele 4 dimensioon – eikellegimaa, kus toimub asjade kohta järele uurimine, iseendas kompamine, et kas tegu on ikka meie jaoks tõeste ideedega. Kas need võiksid põhimõtteliselt toimivad olla ning kas ehk millalgi ka minu igapäevaellu rakendatavad? 4D on loomulik vaheetapp, mil elame pealtnäha tavalist vanaviisi elu, hoiame oma uutest teadmistest ja kogemustest kõneldes madalat profiili. Testime neid teadmisi iseendas, et kuidas need meile elu erinevates olukordades istuvad ja kui tõesed need tunduvad. See on ideede kontseptuaalse omandamise aeg. Üks oluline samm vabaduse suunas, ent mitte veel selle vabaduse teostamine. See on enda jaoks vajaliku informatsiooni kogumine, et mingil hetkel valmiduse tekkides koguda end kokku selleks, et teha läbi sügav transformatsioon röövikust liblikaks. Et siis tõusta lendu kindlas teadmises, et tiivad kannavad. Lihtsalt selle pärast, kes sa oled. Oled liblikas ja elad liblikana. Ning röövikuna elamise aeg on lihtsalt seljataha jäänud.

5D puhul ei kõnele me enam maandatusest. Pigem vastutuse võtmisest oma tegelikkuse eest ning joondatusest oma allikaga. Loa andmisest. Et avaneda olemuse voolule oma süsteemis. Mis on liblikal röövikule kosta? Vaid seda, et ta on võrratu ja armas, just õigel ajal ja õiges kohas, et tal pole võimalik eksida ning et ta teekond on igas mõttes täiuslik.

Ning et ta juba on seesama liblikas, kes temaga praegu kõneleb.

5D elu teemadel kõneleme N 23.03 kell 18 Tallinnas. Facebook'i sündmus siin.